6. detsember 2023

Ducati Hypermotard 698 Mono Enduro

Kas see võiks olla mu järgmine tsikkel?

Või mis veel tähtsam, mis selle nimi võiks olla?

Ducati Hyperscrambler 698 Mono
Ducati Hypermotard-X 698 Mono
Ducati HyperEnduro 698 Mono
Ducati Hyperdesert 698 Mono
Ducati Hypermotard 698 Mono Enduro
Ducati Hypermotard 698 Mono Rally

😎

Ducati Hypermotard 698 Mono Scrambler

















Või siis ralli variant õigete rehvidega:

Ducati Hypermotard 698 Mono Rally




Igal juhul väga huvitav saab olema näha, milline päriselt Ducati Endurokas välja nägema hakkab, KUI see peaks reaaluseks saama. 

Kas näiteks midagi sellist?

Ducati Hypermotard 698 Mono Enduro






7. aprill 2016

Järjekordne video logi

Otsustasin, et panen oma juutjuubi kanalisse sama moodi meenutamist väärivad seigad ja faktid ja pildid oma elust, nagu ma oma pille siin dokumenteerinud olen.. 

Esimene nimekiri kirjeldab tätoveeringuid, mis läbi aegade mu kätele kogunenud on. 

Esimene on klahvide komplekt ümber randme, mille tegi mulle Rolz:


Teisena tuli Bunny koomiksist ümber maa ehitatav Dynsoni sfäär, mille kandis mulle käe ümber samuti Rolz:


Kolmas on minu häälega sisse loetud laulusõnad, mille tegin kunagi oma kallile kaaslasele (nüüd abikaasa) ja mis on visualiseeritud ning mille kandis käele Chopper lisades omalt poolt akvarellilise tausta:


Ja kõige värskem on samuti Chopperi käe läbi mu nahale pandud kosmosepärdik:


Kõigest täpsemalt aga videos, kus näeb ka tööprotsessi ning ka lõpptulemust:

30. märts 2016

Dumo

Dumo on Dual Mohawk ehk siis kahe harjaga kiiver, mille ma tegin. Lihtsalt niisama, et suve oodates tegevust oleks.. 

Tegin sellest ka video, et veel rohkem aega tappa =)

24. märts 2016

Veel üks helikaart

Tulen nüüd korra tsiklimaailmast tagasi muusikamaailma.. 

Kuigi ametlikult võttes olen hetkel muusikamaailmast puhkusel ja aktiivselt näppe klahvidele ei topi, tulevad mõned pakkumised meeldivalt ootamatult. 

Jõudsin juba maha müüa oma Motu helikaardi ja selle kandekasti ja veel mingit pudipadi. Jätsin alles ainult kõige elementaarsema - ühe midi-klaviatuuri ja kitarri. No ja posu juhtmeid ja üleminekuid jms, mida müüa on suht mõtetu. 

Kui nüüd tuli vajadus jälle lavale ronida, siis tuli mulle meelde, et mul on ju veel üks helikaart külapeal, mida ma siia kirja pole pannud. 

Kunagi kahe bändi vahepeal tekkis tahtmine ühe sõbrannaga laule teha ja selleks, et ta saaks lindistada mõtteid muretsesin ühe hästi lihtsa helikaardi: USB-ühendus, kaks kanalit sisse, kaks kanalit välja. Nimeks Tapco Link.usb. 

Välimuselt säänne:


Mõnusalt lihtne vidin. Pole vaja midagi installeerida - lihtsalt ühenda arvutiga ja töötab. Helikvaliteedilt ei oska nagu midagi öelda.. pole see otseselt halb, ja ega ta ka väga särav ole. Ise olen seda kasutada saanud suht minimaalselt, kuna ta mul pidevalt käest-kätte käinud. Nüüd aga kulub marjaks ära!

20. oktoober 2015

Reaalsus

Siin need asjad ikka üldse ei liigu.. Mujal käib elu ja muutused ja elumerelained voolivad luiteid ja siluvad kive.. aga siin ulub tuul lävepaku alt nukrat vanaviit... 

Enamus mu helitehnikast on maha parseldatud. Võim: müüdud. Zoomi plokk: müüdud. Micron: müüdud. See viimane läks parematesse kätesse, mis teda juba nii ehk nii tihedamini kasutanud olid kui mina. 

Vahepeal jõudsin isegi tsikli osta. Honda CB600f Horneti, millele ma andsin nime Matilda. Selline:


Tsikkel: müüdud. 

Ehk siis tagasi poodi viidud, kus sain hea diili, et pool rahast sain sulli ja pool rahast läks ettemaksuks järgmisele masinale. Seesama, mis mu soovinimekirjas number 1 on! Kevadeks peaks kätte saama. 

Kõige selle valguses, et asjad siin sedasi kummi lohistuvad... ee.. ehk siis nagu ei liigu eriti ja see blogi mu edevust piisavalt ei toida, siis otsutasin juutjuubi edasi liikuda. ElectroMoto nime all kavatsen hakata vlogisid tegema ja põhimõtteliselt jätkata umbes samas võtmes kui siin, et dokumenteerida toimuvat ja tehnikat ja päevakordseid teemasid, aga panen sinna juurde liikuva pildi ja oma muusika. Ja teen seda inglise keeles, sest panustan suurema publiku peale. Ja üldse ei häbene seda. =)

Sissejuhatav video on selline:


Ja kanal on siin: 


ElektroMargus praegu lõpetab. Ma tulen siia veel tagasi. 

7. mai 2015

Soovinimekiri

Siia järjestasin hetkel kõige meeliköitvamad masinad. Alustades kõige kõvemini meeli köitvast masinast ja nimekirja lõpus jõudes välja masinani, mille nimekirjas olemist ma just kõige paremini ei oska põhjendada, aga siin nimekirjas see sellegipoolest on. Hindade poolest on need valdavalt teostatavad ühel või teisel moel, mõni masin on valitud just selle mõttega, et hinna poolest veel eriti teostatav oleks. 

Ilma pikema sissejuhatuseta: 


1. valik

Ducati Scrambler Urban Enduro 


803cm3 L-twin
176kg
Sadula kõrgus 790mm
Teljevahe 1 445mm
Kliirens väidetavalt väga viisakas
Hind 9 990.-

Et miks see mulle kõige rohkem meeldib?.. Kogu komplekt tundub õige. Sõiduasend on täitsa normaalne, püstine. Võimsust on piisavalt, võib ka maastikule minna jne.. Aga võib-olla kõige taga on hoopis see, et kunagi ammu teismelise eas olles ehitas vanaisa mulle mootorratast. Ringraja raamile krossikat. Kahjuks valmis ta seda ei jõudnud ja sõita reaalselt sain sellega võib-olla mõnikümmend meetrit, aga kuhugi jäi see mõte kinni. Idee universaalsest masinast. Mõledud linnasõiduks, aga võimekas ka nii maanteel kui ka metsas. Ja välimus on minu maitse järgi. Summuti tõstaks küll kõrgemale ja viiks ta pikki sadula äärt pikemalt taha - nagu klassikaliselt skrämblerile kohane. Ma ei suuda ära oodata, et äkki ühel päeval saaks seda elukat proovida. Ja omada.


2. valik

Kawasaki W800


773cm3 V-twin
216kg
Sadula kõrgus 790mm
Teljevahe 1 465mm
Kliirens 125mm
Hind 7 890.-

Minusugusele semi-hipsterile ideaalne klassikaline tsikkel kaasaegses mahlas. Võib-olla törts liigagi klassikaline, seetõttu on ta hetkel siin teisel kohal teatud mööndustega. Peamine mööndus on see, et see oli üks esimesi tsikleid, mis mulle kiivamalt silma hakkas. Samas - välimus on imeline, kaasaegse tehnoloogiaga, mugav ja tugeva iseloomuga masin. 


3. valik

Yamaha MT-07


689cm3 Inline-twin
160kg
Sadula kõrgus 805mm
Teljevahe 1 400mm
Kliirens 140mm
Hind 6 520.-

Alles hiljuti avastatud masin. Väidetavalt parim hinna-kvaliteedi-võimsuse kombo. Välimus on võib-olla õige natuke liiga futu, eriti häirib esituli, mis näeb välja, nagu oleks see sulama hakanud ja voolaks vaikselt mööda esiotsa alla.. Aga see on ka mu ainus probleem. Võimalik, et ka summuti tuleks välja vahetada. Aga rohkem küll miski ei häiri. Suurepärane linnakas peaks see olema. 


4. valik

Victory Vegas 8-ball


1 731cm3 V-twin
290kg
Sadula kõrgus 640mm
Teljevahe 1 705mm
Kliirens 135mm
Hind 13 200.-

Ainus tsikkel siin nimekirjas, mis veits läheb sinna ulme valdkonda - nii hinna kui võimsuse poolest. Aga selles nimekirjas siin üks ilusamaid mootorrattaid. Poleks tõenäoliselt ainsa liikumisvahendina linnas just kõige praktilisem, aga kindlasti kõige mugavam ja stiilsem. 


5. valik 

Indian Scout


1133cm3 V-twin
248kg
Sadula kõrgus 643mm
Teljevahe 1 562mm
Kliirens 135mm
Hind 13 290.-

See masin oli üks mu lemmikuid, kuni ma hinna teada sain. Jällegi väga äge kombinatsioon klassikast ja kaasajast. Uhke välimusega, aga mitte uhkustav. Üsna uus mudel ja juba kiidetakse päris julgelt. Aga no see hind... :S


6. valik

Triumph Scrambler


865cm3 Parallel-twin
214kg
Sadula kõrgus 825mm
Teljevahe 1 500mm
Kliirens väidetavalt väga viisakas
Hind 9 625.-

See peaks nimekirjas tegelikult palju kõrgemal olema. Vähemasti kruiiseritest ees. Ägeda välimuse ja praktilise loomuga. Veidi rohmakama ja vanema tehnoloogiaga, aga üsna tõupuhas skrämbler. Oleks hind oluliselt madalam, siis oleks ta ilma suurema kõhkluseta kõrgemale tõstnud siin nimekirjas. 


7. valik

Suzuki VX800 (1990-ndatest)


805cm3 V-twin
238kg
Sadula kõrgus 800mm
Teljevahe 1 565mm
Hind u 1 500.-

Sisuliselt ainus tsikkel, mida ma ka kasutatuna tahaks. Või noh - uuena seda saada enam pole võimalik, kuna toodeti seda kuni '97 aastani. Välimuselt üks ilusamaid masinaid, mida ma näinud olen. Kõige tõenäolisemalt just sellise ma ühel hetkel endale muretsen alustuseks. 


8. valik

Moto-Guzzi V7 II Stone


744cm3 V-twin
189kg
Sadula kõrgus 790mm
Teljevahe 1 449mm
Kliirens 179mm
Hind 8 670.-

Lihtsalt üks päris ilusa välimusega ja põnev klassikaline tsikkel. Väga huvitava asetusega v-twin mootor. Väga intrigeeriv nimi.. :D


9. valik

Yamaha SR400


399cm3
174kg
Sadula kõrgus 785mm
Teljevahe 1 445mm
Kliirens 130mm
Hind 6 290.-

Kõige hipsterim mootorrattas kõigist neist. Veidi lahjem, eriti klassikalise välimusega ja kõigele krooniks käib see vändast käima! Aga no miks ka mitte.. :D


10. valik

Suzuki TU250x


249cm3
148kg
Sadula kõrgus 770mm
Teljevahe 1 375mm
Kliirens 165mm
Hind u 5 300.-

Kah üks lahjem ja klassikalisem masin. Tõenäoliselt rohkem selline lõbutsemiseks mõeldud naljamasin. Seepärast ka nimekirja lõpus. Aga idee on ju täitsa lahe :D

Elektroonikast motoorikasse.. nö

Kuna helimaailmas väga palju uuendusi ei toimu ja kuna selle kõrvale on tekkinud teine sisuliselt sama hull fanatism, siis kirjutan sekka uuest fanatismist. 

Mootorrattad. 

Või noh - pigem nagu nendega sõitmine. 

Hetkeseis on selline, et tänase seisuga on kool läbitud ja vaja teha vaid nö ARKi eksam. Teooria ja sõit. Aga sellest kõigest hiljemalt, kui see kadalipp on läbitud. 

Kool oli tore. Autosõit OÜ oli asjalik. Korralduslik pool oli seal suht segane minu jaoks kes ma juba mõnda aega pole üheski koolis käinud, aga pingsa kontsentreerumisega sain vajaliku info kätte. Platsisõiduga jäeti mind suhteliselt omapäi. Näidati kätte mootorratas ja elementaarsed käsitsemisvõtted ja harjutused ja edasi toimetasin juba ise. Sisetunde järgi. Ja kuna see iga mööduva minutiga paranes, paranesid ka sõiduoskused. Siis juhtus vahepeal hunnik muud põnevat ja paari kuu möödudes sain linnasõidu ette võtta. Kuna nüüd mitu kuud polnud sõita saanud (ametlikult), siis kohe liiklusesse hüpata oli päris kõhe. Aga teostatav. Kiiresti pidin vees ujudes selgeks õppima mõned elementaarsed tõed nagu näiteks hoo maha võtmine ja käikude vahetamine jne. Kuid taaskord - mida minutid edasi, seda parem oli sisetunne. Saue eksamiplatsil harjutades sain tunda, et tahaks siin harjutada mitmeid tunde. Kallakul paigalt saamine oli vaevarikas ja suht loterii, aeglane slaalom õnnemäng ja ümberpõiked põhja alt kiskuvad. Lõpuks olin linnasõidus üsna hea ja koolile sai joone alla tõmmata. Pärast ühte korda teooriaeksami kordamist. Esimesel korral õppisin valest vihikust teste. Teisel korral õppisin õigest ja ei teinud mitte ühtegi viga. Olen nüüd meister liiklustestides! 25. pileti kolmanda küsimuse õige vastus on ++o! Päriselt! 

Õnneks täiesti tundmatus loigus mind üle parda ei visatud ja tänu isale õnnestus kõige elementaarsem eelnevalt enesele selgeks teha. Nagu näiteks paigalt ära saamine. Isa tsikliga sain seda mitmeid tunde harjutada. Ja neid tunde oli hädasti tarvis. Kasvõi selleks, et oleks minisugunegi enesekindlus. Isa mootorratas on selline:


Honda Shadow ABS VT750CSE 2014. 
745cm3 V-twin
262kg
Sadula kõrgus 660mm
Teljevahe 1 640mm

Mõnus, madal, mahe. Suht võimatu teravaid manöövreid teha. Aga no raip-kui-mugav. Mulle kohutavalt meeldib see sõiduasend - jalad tagumikust kõvasti ees. Nagu mu jalgrattalgi, mis on samuti kruiiser. 

Ühesõnaga sellega tegin esimesed beebisammud (poisikesena tehtud katsetustest ma parem ei räägi. Need on nii minimaalsed, et ei vääri trükkimise vaeva). 

Siis platsil sõitsin mingi vanema Yamaha klassikalise rondiga. Või noh - otseselt ära ei surnud see tsikkel, aga üles soojenes mingi kuu aega ja lekkis ja pudises ja nii edasi. Aga mõnus sõiduvahend oli. 

Linnasõiduks oli koolis seline masin:




Kawasaki ER-6n. Tõenäoliselt kuskilt aasast 2010 või nii. 
649cm3 Parallel-twin
200kg
Sadula kõrgus 785mm
Teljevahe 1 405mm
Kliirens 140mm

Päris pirtsaka gaasiga elav elukas. Lõpuks, kui ära harjusin, hakkas isegi meeldima. Jalgade asetus tagumiku all ei ole mu lemmik. Sellises asendis tundub väga ebaloomulik nii käiguvahetus kui ka pidurdamine. Maanteel 110 km/h sõites oli tuul nii tugev, et pead ei julenud küljele pöörata - selline tunne tekkis, et tagasi ma seda enam ei keera. Paar kilomeetrit aga kannatas välja. Manööverdamiseks väga mõnus masin. Saaks vaid rohkem harjutada. 

Ma ei oska tegelikult sõnadesse panna, milline kirg on mul hetkel motikate vastu. Või noh, nendega sõitmise vastu. Aga ma saan väga vähe hetkel ära teha selle heaks. Ühest küljest pole mul veel juhtimisõigust, teisest küljest pole veel ka finantse, et endale motikas soetada. Õnneks ei saa keegi keelata mul unistada, arututes kogustes sõiduvideoid juutjuubist vaadata ega unne suikuda manades silme ette tsiklisõidu.. ühega järgnevatest (või siis blogis reaalselt tuleb see ettepoole) järgmises blogis kirjeldatud masinatest. 

9. märts 2015

2015 aasta check-in

Tere blogi. Kirjutan sinusse sellel aastal esimest korda. Loodan olla tubli ja kirjutada veel vähemalt ühe korra sinu sisse. Peale seda korda siis.. 

Võtan kõigepealt kokku eelmise aasta. 

Squieri kidra müüsin maha sümboolse summa eest. Sest raha oli vaja. 

Kajaploki ja ühe overdrive'i olen maha müünud, sest raha on ju vaja. 

Kindlasti on veel mingeid asju, mida ma ridamisi maha olen parseldanud, et raha saada. 

Raha on ju tore. Selle eest saab asju, mida taas hiljem mingi summa eest ära anda. Loomulikult olulisemalt väiksema summa eest, mis sa esialgu välja käisid, aga kasutamisrõõm jääb ka ja tänu sellele on see üle makstud osa justkui kasutusrent. Meelelahutushind. Või midagi sellist..

Midagi oluliselt suurt pole juurde tulnud. Transpordikohver/-kast on mul nüüd. Selles on helikaart, juhtmed ja sellesse saab turvaliselt paigutada kogu minu muusika hinge ehk minu läpaka. Nimi on krüptiline SKB 19RSF 2U. Välimuselt selline:


Üsna kaalukas, aga turvaline kast. Täitsa mugav istumisalus ka. 

Sünnipäevaks sain ka natuke raha ja selle eest ostsin selline asja:


Idee selle taga oli see, et kui sul pole võimalust osta korraga mingit paarikümmet erinevat plokki, et katsetada, milline saund sulle kõige paremini istub, siis tuleb leida üks karp, mis pakub sulle suurema hulka erinevaid variante (olgugi olulisemalt kehvema kvaliteediga) ja siis edaspidi juba tead natuke paremini, millist plokki täpselt otsima peaks. Või noh, minu jaoks oli see loogika selline. See saund polegi kõige kohutavam ja kuigi päris raske on nii tihkelt kõrvuti istuvatele nuppudele peale astuda, siis täidab ta oma eesmärki üsna suurepäraselt. Minu hing on rahul. 

17. juuni 2014

Tagasitulek tähtede juurde

Üritasin lahutada kirjutamistiheduse viisakalt üks-kirjutis-aastas peale, aga näed - ei õnnestunud. 

Tegelikult põhjust ülestähendusi teha on päris mitmeid. Seega alustame algusest. 

V-Synth sai maha müüdud. Suhteliselt idiootse hinna eest ja järelmaksuga, aga loodetavasti on see nüüd asjalikemates ja aktiivsemates kätes. 

Kõige peamisem uuendus, mis sellele müügile järgnes, oli uus kitarr. Nüüd on mul kaks kitarri. Kohe selline... kitarristi tunne on.. või noh, just nagu kitarristi tunne... pedaale peaks vist rohkem olema ja päris kidravõim.... 

Väga drastilist muutust ette ei võtnud. Valisin pilli, mis käe all tundus kõige mõnusam ja käe all kõige mõnusam tundus kitarr, mis sarnanes kõige rohkem seni käe all olnule. 

Pill on Schecter PT-Fastback. 

Selline:


Mõnusa kõla, mõnusa tunnetusega. Häälestub ilusasti. Välja arvatud G-keel, mis kipub korduvalt häälest minema hüppama. Lisaks on tooni-nupud, mille väljatõmbamine poolitab helipead, aga mille tulemusel jäävad nupud pihku.. See on õnneks liimiga kergemini lahendatav probleem. Kuni selle hetkeni, kui tahan pilli lahti võtta... =)

Üldiselt on väga aus pill ja olen väga rahul. Eks ühel hetkel peaks viima pillimeistri juurde ja laskma see tehase/poe-seadetega pill päris pilliks teha, aga ma juba aiman ette, et reaalselt saan seda juttu rääkida veel mitmeid aastaid... 

Paar kidraplokki tuli ka juurde, aga hetkel ei meenu nende nimed ega tegumoed. Odavad nässakad, mis erilisi emotsioone ei tekita. 

Ema klaveri tõin ka enda juurde. Digitaalne, aga täismõõdus klahvidega. Midi-kontrollerina suurepärane. Ja ka niisama mängida. Kawai. Korralik. 

3. oktoober 2013

Kas midagi?

Ei midagi. 

Ei midagi uut. V-Sündi müümisest midagi välja ei tulnud. Kahjuks või õnneks - seda näitab aeg. Sellest müügist tulnud raha kavatsesin investeerida uutesse vidinatesse, aga polnud ette nähtud. No ei osanud ette näha. Aga imestama ka ei hakka. Siiski väga spetsiifiline toode ja mingi idiootse hinna eest pole seda ka mõtet ära anda. Seega... 

Midagi siiski uut on. Küll aga mitte midagi silmapaistvat. Ehk siis välja paistvat. Ehk siis midagi välist. Seega siis midagi sisemist. 

Läpakal sain lõpuks superaeglase ja tõenäoliselt peagi sureva kõvaketta välja vahetatud superkiire (kuigi suht vähemahuka) SSD-ketta vastu. Sõnuseletamatult kiire. Väga-väga mõnusalt kiire. Küll aga tähendas see liigutus seda, et kõik pidin nullist tagasi panema ja jälgima, et kõvaketast kõrini täis ei pakiks. Ja kõigele boonusena tuli välja, et minu vanat Logic Pro'd ei ole võimalik enam erinevatel põhjustel installeerida. Seega pidin uue soetama. MainStage'i niisamuti. Aga minu hing on rahul. Toimivad väga ilusasti ja lõpp hea kõik lõpp-hea. 

Loodetavasti peagi midagi veel.